Kui ma teda neljapäeval saatsin oli kõik niivõrd ilus. Lund sada suurte tükkidena, külm oli. Oli mõned minutid tõelist talve, nii nagu mulle meeldib. Kallistasime ja naeratasime ja ta läkski bussi peale. Enne seda tegi ta, aga midagi mis sõitis mulle südamesse sisse. See oli nii armas. Ma ei teagi, kas tal on koguaeg neid taskus varuks, aga tol hetkel tundus mulle, et kogu elu on 100% perfect. Kogu päev oli hea olla…
Nüüd ma istun siin Pürksi, arvatavasti viimast nädalavahetust, sest hakkasin jälle tööl käima. Ma hakkasin jälle tööl käima, nii et nalja peaks saama hakkama. Nüüd on ees aga tõeline õpimaraton, nii et kell 21:00 pean ma kirjutama blogi, kui hästi ma end tunnen, sest mul on kõik õpitud. Ihii 😀
Ojju - "Homme on parem!" 
Tead, ma jh oma vanaemalt õppisin seda. Tal oli üks selline suur must kott, kus oli alati midagi head sees ja siis ta jagas neid asju meile. Tavaliselt olid seal šokolaaditäidisega vähikommid:D
Ja seda ka, et elu ongi 100% perfect:)
Livet är blossom!;)